drunk2606

Teisipäeval oli Riigikogus teisel lugemisel Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette valimisõiguse andmine mittekodanikele ehk halli passi omanikele – isikutele, kellest paljudel on taskus Vene föderatsiooni pass, isikutele, kes pole tahtnud Eesti kodakondsust võtta. EKRE kindel seisukoht on, et valimisõigus on kodanike privileeg. Elu halli passiga ei tohi kuidagi soodustada ega seda põhiseadusesse põlistada. Kert Kingo Riigikogus peetud kõne: „Need valitsused, kes meil alates aastast 2021 on olnud, on järjepidevalt mänginud põhiseadusega, olgu see seadusloomes, mida me siin Riigikogu saalis pidevalt konstateerime, või olgu see põhiseaduse mõtte väänamises ehk tõlgendamises endale sobivaks, mida me igapäevaselt kogeme. Kõik need valitsused on devalveerinud põhiseaduse, selle olulisuse, seal kirjutatu ja selle algse mõtte. Need valitsused, sealhulgas ka tänane, on mänginud ja mängivad põhiseadusega vastavalt enda huvidele või vajadustele, mis paraku ei ühti Eesti riigi huvidega. Nüüd kõnealuse eelnõu juurde. Eelnõuga plaanitakse teha põhiseadusest, mis sätestab Eesti riigi üldpõhimõtted, tavaline seadus. Neid muudatusi, mida tahetakse sisse viia, tuleks teha alanevates seadustes, näiteks valimisseaduses. Kuid valitsuserakonnad paistavad arvavat, et põhiseadusega saab vastavalt tujule või poliitilistele eesmärkidele teha, mida tahad. Neil on ju Riigikogu häälteenamus. Eelnõuga nähakse ette anda valimisõigus mittekodanikele ehk halli passi omanikele – isikutele, kellest paljudel on taskus Vene föderatsiooni pass, isikutele, kes pole tahtnud Eesti kodakondsust võtta. Nii et meie riiki tükk tüki kaupa muudkui lammutatakse. On ju ilmselge, et oma riigi siseseid asju peaksid otsustama selle riigi kodanikud. Elementaarne peaks olema, et Eesti riigi ja omavalitsuste juhid valivad Eesti riigi kodanikud. Kodanikud, kes on erinevalt halli passi omanikest vandunud truudust Eesti riigile. Kuidas aitab halli passi omanikele valimisõiguse andmine kaasa nende lõimumisele, mida alles hiljuti jõuliselt reklaamiti ja edendati? Ei aitagi, sest puudub vajadus – puudub vajadus eesti keelt õppida, puudub kohustus Eestile truu olla, puudub vajadus Eesti Vabariigi kodanik olla. Aga Eesti riigi juhtimist puudutava otsustamisele tahate anda neile õiguse. Muu hulgas on see ka julgeolekuoht. Kas eelnõu algatajad soovivadki nõrgestada meie julgeolekut ja ohustada suveräänsust vastupidiselt nende enda sõnadele? Miks nad seda teevad? Valimisõigus Eesti Vabariigis, õigus oma riigi juhtimise küsimustes kaasa rääkida saab olla ainult Eesti Vabariigi kodanikel. Ja nii peaks see olema. Ma tänan.“

Eelmisel nädalal teatas taristuminister Vladimir Svet, et senine lähenemine liiklusohutusele on läbi kukkunud, sest õnnetuste, vigastuste ja surmade hulk Eestis hoopis suurenes. Üks asi on statistika ja teooria, kuid 32-aastase Siimu juhtum toob ilmekalt välja mitu asja, mis on Eesti liiklusohutuses, -korralduses ja -kultuuris viltu.

Riigikogu kolme opositsioonierakonna ehk Isamaa, EKRE ja Keskerakonna 29 saadikut andsid sel nädalal sisse peaminister Kristen Michali umbusaldusavalduse. Siiski valitsusjuhti toolilt kangutada ei õnnestunud.

Uus aasta on alanud Eesti inimestele päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse automaksu teated, kui palju peab keegi sel aastal automaksu tasuma. Ja paljude perede jaoks olid need numbrid jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus. Tuli palgapäev, inimesed nägid oma kontol palju väiksemat numbrit, sest 1. jaanuarist tõusis meil ka tulumaks, mis tähendab, et selle võrra inimeste sissetulekud vähenesid, palgad vähenesid ja pensionid vähenesid. Aga kuna sellest oli valitsusele veel vähe, siis 1. juulil tõuseb meil uuesti käibemaks ja seda juba 24%-ni. Ma lihtsalt korra tuletan meelde, et eelmisel aastal juba käibemaks tõusis 2% võrra. Ehk siis inimeste sissetulekuid, palkasid vähendatakse. Paralleelselt tekitatakse meeletud hinnatõusud käibemaksutõusudega, mis drastiliselt suurendavad iga inimese ostukorvi hinda, ja sellega viiakse veel rohkem raha inimeste taskutest minema. Ja siis tuleb veel lisaks tasuda automaks. Aga vaadake, ka sellest oli valitsusel vähe, sest järgmisest aastast sissetulekud vähenevad veelgi, siis tõstetakse veel kord tulumaksu. Järgmise aasta 1. jaanuarist. Juba eelmisel aastal polnud inimestel kuu lõpus raha pangaarvel, et lihtsalt süüa osta. Ehk juba eelmisel aastal paljud ei suutnud olemasoleva sissetulekuga hakkama saada ja nende maksudega. Ja nüüd 1. jaanuarist neid sissetulekuid vähendati, tekitatakse veel hinnatõusu järjekordse käibemaksu tõusuga, pannakse inimesed automaksu maksma ja siis järgmise aasta alguses vähendatakse sissetulekuid veelgi. Konjunktuuriinstituut juba eelmisel aastal tõi välja, et perede toimetulek on halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks varasemaid sääste või tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui meil veel ei tõusnud tulumaks, ei rakendunud automaks, kui ei rakendunud lisahinnatõus järjekordse käibemaksu tõusu arvel. Pered juba siis elasid säästude peal või siis kulutasid need säästud ära ja olid sunnitud tarbimislaenu võtma. Mis sel aastal hakkab toimuma? Ma siinkohal tahan eraldi välja tuua seda, mida konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp juba ütles. Ja seda ta ütles hiljuti, jaanuaris. Tema ütles, et see, mis olukorrani on valitsus Eesti majanduse viinud, on kuritegelik. Ta kasutas sõna "kuritegelik". Ma täpsustan. Tsitaat: "Kuritegelikuks nimetan ma seda seetõttu, et seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust." Ja selle asemel, et kägistada inimesi maksudega, on Keskerakond mitu korda teinud ettepaneku pankade liigkasumi maksustamiseks. Ja Reformierakonnalt kõlab väga tihti vastus – ka täna kõlas vastus – õiguskindlusest, usaldusest, aga ka sellest, kuidas ei tohi karistada selle eest, kui kellelgi läheb paremini. Aga täiesti okei on karistada neid, kellel läheb halvemini ja raskemini – vähekindlustatud pered, pensionärid, puuetega inimesed, mitmelapselised pered. Sest kõik need maksutõusud karistavad eelkõige neid rühmasid, mõjutavad neid kõige raskemini. Ja siis öeldakse: aga pangad on juba maksustatud, nemad tasuvad meel avansilist tulumaksu. Teate, kes veel tulumaksu kogu aeg tasub, kes on samuti maksustatud? Kõik inimesed tasuvad tulumaksu, sedasama tulumaksu, jah, mida alguses tõsteti 22%-ni ja siis tõstetakse uuel aastal veel 24%-ni. Ja see jutt, et teate, pankadele me tõstsime seda avansilist tulumaksu. Aga ka seal jäeti erisoodustus sisse, seal tõsteti see 18%. Juba varsti – ma arvan, et juba varsti – on kaks aastat täis sellest, kui Keskerakond on käinud välja pangamaksu eelnõu ja Reformierakond on rääkinud meile, kuidas selleks on juba liiga hilja. Selle asemel, et kaks aastat seda rääkida, kuidas selleks on juba hilja või et see ei ole sobilik meede, oleks saanud selle aja jooksul vähemalt üle poole miljardi euro eelarvesse, nagu seda tegi Leedu ja hiljem on seda teinud ka Läti. Ja täna on neil majandus palju paremas seisus kui meil. Ja nüüd muidugi suure uhkusega räägitakse sellest, kuidas meile tuleb SEB panga peakontor Eestisse. Las kõik ülejäänud ettevõtted, sektorid, kõik suretatakse välja, aga näed, tänu sellele, selle arvel, et me ei puuduta pankasid, nüüd välismaiste pankade äri Eestis hakkab õitsema. Ma usun, et paljud veel mäletavad seda suurt uudist, kus Kirjaneni innovaatiline puidutehas otsustas oma 700-miljonilise investeeringuga minna Lätti. Ma arvan, et see oli suur kaotus Eestile, sest puidutööstus ja metsanduspoliitika võiks olla midagi sellist, mis peaks olema Eesti jaoks oluline. Muidugi, eduka metsanduspoliitika eelduseks on see, et näiteks RMK ei sõlmiks salajasi lepinguid ülisoodsa hinnaga 12 aastaks ja seda ainult konkreetsele kahele ettevõttele. Aga see selleks. Aga ma ütlen nii, et ma ei tea mitte ühtegi ettevõtlussektorit, mida praegune valitsus oleks niiviisi südamevärinaga hoidnud, nagu seda tehakse pankadega. Võib-olla uus sektor, mis hakkab nüüd pankadega lemmiklapse positsiooni pärast konkureerima, on olla tuulepargid, nendega seotud ettevõtted. Äkki see ongi praeguse valitsuse nii-öelda Nokia: välismaised pangad ja tuulepargid? See on selline uus majandusstrateegia. Aga kui pangad ja tuulepargid kokku panna uue majandusstrateegia alla, siis seda võib teha loosungiga "Raha tuulde". Ja siis nende maksude kohta, mis nüüd rakenduvad ja mida ma juba mainisin, nagu täiendav tulumaks ja käibemaksu tõus nii-öelda julgeolekumaksu raames. Kristen Michal räägib, et see on ajutine, aastani 2028. Aga teate, miks see on ajutine? Mitte sellepärast, et seda räägib Kristen Michal, et seda räägib praegune koalitsioon, sest neid usaldada ei saa. See on ajutine sellepärast, et pärast 2027. aasta valimisi pole Reformierakonnal ega sellel koalitsioonil enam valitsusse asja. Ja kui Keskerakond tuleb võimule, siis me tühistame automaksu ja ka kõik need niinimetatud ajutised maksutõusud.

Riigikogu liikmed Martin Helme ja Helle-Moonika Helme viibisid suurt tähelepanu pälvinud visiidil USA-s, kus president Donald Trumpi ametisse nimetamise eel osaleti paljudel kohtumistel. Kõigest sellest, mida nähti ja kuuldi, rääkisid nad neljapäeval toimunud suurel rahvakohtumisel von Stackelbergi hotelli Tõllakuuris. Üritus osutus äärmiselt menukaks, kohale tuli rohkelt huvilisi ning elav arutelu kestis mitmeid tunde. Ürituse korraldaja, EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees, Aat Purje ütles oma avakõnes, et rahvakohtumisele on kohale tulnud normaalsed inimesed, kes leiavad lootust Ühendriikides toimuvast. „Inimesed igatsevad tagasi maailma, kus haridusminister parlamendi ees ei räägi sulle konsensusest 20 psühholoogilise soo olemasolul, kus lapsed ei ole perverssustest tiine ideoloogia sihtmärk, kus sinu riigi piirid on kaitstud ja sa saad ennast tunda turvaliselt, kus mehed ei kolgi naisi poksiringis ning kus kliima päästmise sildi all ei tapeta ära väikeettevõtlust, riigi konkurentsivõimet ja sinu pere toimetulekut. Selles ei ole ju midagi väärat, see ongi ihalus rebida lahti ideoloogilistest kammitsatest ja hakata lõpuks ometi rahva ja riigina võitma,“ sõnas Purje. Purje sõnul on ta kaua oodanud seda, et rahvusvahelised trendid toetaksid tervemõistusliku ja tasakaalustatud poliitika tagasitoomist.

Avaldame Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Marti Helme kõne USA presidendi Donald Trumpi residentsis Mar-a-Lagos, Floridas, kuhu ta oli kutsutud kui Euroopa Patriootide gruppi kuuluva erakonna esimees. Helme alustas oma kõnet tõdemusega, et ta pole maailmas toimuva suhtes nii optimistlik kui praegu, kuid me ei tohi olla seejuures rahuolevad. Trumpi järjekordne võit on käivitanud ahelreaktsiooni ka Euroopas, märkis Helme. "Ka Euroopas toimub massiline ümberjoondumine." Helme lõpetas oma sõnavõtu Donald Trumpi sõnadega: "Võitleme. Võitleme. Võitleme."

Martin Helme oli teisipäeval külaline Vikerraadio saates „Uudis +“, kus teda usutles Mirkko Ojakivi. Teemaks oli EKRE juhatuse saadetud suunis kõigile kohalike omavalitsuste volikogu liikmetele, kel tuleb seista lõpuni vastu tuuleparkide rajamisele. Martin Helme sõnul oli seesugune sõnum vaja välja saata, sest koalitsiooni esindajad, kolm parteijuhti võtsid vastu energiamajandusplaani, mis suunab nende sõpradele roheärimeestele 2,6 miljardit eurot subsiidiumite näol. Niisugusele võimu tegevusele tuleb tema sõnul koheselt reageerida, sellist asja ei otsustata kolme inimese tasandil. Samuti ei tule kõne allagi, et reaalselt hakatakse ellu viima 2022. aastal vastu võetud seadust, et Eesti peab minema täielikult üle taastuvenergiale. „Me määrame Eesti absoluutsesse vaesusesse järgmiseks pooleks sajandiks, lisaks topime kogu Eesti Peipsist Sõrve sääreni täis Tallinna teletorni suuruseid tuulikuid. Need, mida planeeritakse ehitama hakata, ei ole enam sellised nunnud tuulikud, mida näeme nt Virtsus,“ selgitas Martin Helme. Olgu öeldud, et Tallinna teletorni kõrgus on 314 meetrit, kavandatavate tuulikute kõrguseks on planeeritud 304-310 meetrit. See, kui keegi tahab panna tuuliku endale koduõue, et katta ära enda energiatarbimine, on Martin Helme sõnul hoopis teine asi ega pole võrreldav rajatavate tuuleparkidega. „EKRE seisukoht on aga sama, mis Ameerikas Trumpil – jõukuse nurgakivi on odav energia. Me oleme Eestis sellest koguaeg rääkinud, et me peame tagama odava elektri. See, mida valimistel lubasime, 3 senti kWh, see ei ole mingi fantaasia. Seesuguse hinnaga elektrit on võimalik oma põlevkivist toota, kui sealt ära võtta erinevad komponendid, mis kunstlikult hinda üles lükkavad. Kui me olime valitsuses, siis just nii palju elekter maksis ja Eesti Energia oli ikka kasumis,“ kordas Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nägemuse energiapoliitikast üle. Saatejuhi küsimusele, mis häirib EKRE-t taastuvenergia arendamise juures kõige enam, vastas Martin Helme, et subsideerimine: „Meil tõsteti praktiliselt kõiki makse ja kehtestati uusigi, et saada ühe tõusuga 200 miljonit ja teise tõusuga teine 200 miljonit ja kolmandast veel sama palju ja siis me maksame taastuvenergia subsiidiumiteks 2,6 miljardit! Mitte ühegi maksutõusuga ei tule seda raha kokku, sest selle summa kokku saamiseks me peame korrutama 200 miljonit kaheteistkümnega!“ Martin Helme möönas, et kui taastuvenergiat oleks võimalik toota ilma subsiidiumite ja Eesti riiki pankrotti ajamata, siis ta leiaks, et see on iga ettevõtte otsustada, kuidas äri ajada, aga fakt on see, et taastuvenergiat ei ole võimalik ilma subsiidiumiteta toota, ilma et koheselt pankrotti mindaks. Subsiidiumite kõrval aga ei tohi tema sõnul ära unustada ka inimeste tervisega seonduvaid probleeme. Kohalikest inimestest, kes on nende tuuleparkide rajamise vastu, ei tohi üle sõita. Ta tõi ka välja, et on olemas juba teiste riikide näiteid, kus kinnisvara hind langeb kolinal, kui selle lähedusse rajatakse tuulepark. Kui inimesed on soetanud selle veel laenurahaga, siis ollaksegi lõksus. Martin Helme rääkis ka, kuidas EKRE olukorda energeetika valdkonnas lahendaks: „Lähemad 20-30 aastat jätkub meil enda põlevkivi ja niikaua tuleb seda elektritootmiseks kasutada. Selle ajajooksul peame ehitama väikese tuumajaama, mis katab meie energiavajaduse ja tagab soodsa elektrihinna. Kui me jätkame rohepöördega, siis oleme peagi eelindustriaalse ühiskonna tasemel ja saame istuda taas pirru valgel.“ „Taastuvenergiaga edasiminek ja tuuleparkide rajamine on kindlasti kohalike omavalitsuste valimiste peamine teema,“ võttis Martin Helme otsad kokku ning lisas, et valijatel tuleb endal ka saada nö täiskasvanuks ja mõelda, millist riiki ja kodu ümbrust tahetakse. Ta tõi näiteks, et kui jätkuvalt valida nii, nagu siin valitud on, et olgu või halvem, aga peaasi, et EKRE võimule ei saa, siis ühel hetkel ongi meil maksukoormus 65% SKT-st.

EKRE esimees Martin Helme ütles ETV saates "Esimene stuudio", et Eesti enegeetikas midagi muud peale põlevkivijaamade ei olekski vaja. Valitsuse energiakokkulepe tähendab tema sõnul aga, et terve Eesti pannakse tuulikuid ja päikeseparke täis, mille hind ühiskonnale on väga kõrge. Koalitsioonierakondade juhid leppisid eelmisel esmaspäeval kokku, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi. "Valed otsused tehti. Väga valed otsused tehti. Kui Eesti kolme erakonna juhid... Tegelikult räägime kahest erakonnast, Eesti 200 on seal puhas manus. Aga lihtsalt löövad lukku Eesti maksumaksja raha kulutamise 2,6 miljardi ulatuses põhimõtteliselt räkitile, mida me nimetame roheenergeetikute kambaks, siis see on Eesti inimeste röövimine päise päeva ajal. Rääkimata sellest, et see suunab kogu Eesti majanduse vaesusesse," kommenteeris Helme. "2022. aasta sügisel kiirkorras võeti vastu riigikogus otsus, et Eesti peab üle minema aastaks 2030 kogu oma energiavajaduse katmisel taastuvenergia võimsusele, mis tähendab seda, et me peame tegelikult - vaadates seda, kui efektiivne on päike ja tuul – neli kuni viis korda suurema nimivõimsuse välja ehitama Eestis järgmise viie aasta jooksul kui on meie tarbimine. Sest tuulikud ja päikesepaneelid töötavad umbes 20 kuni 25 protsenti oma tegelikust võimsusest. See on pööraselt kallis. See tähendab seda, et terve Eesti pannakse tuulikuid ja päikeseparke täis," lisas Helme. "Ja kõigele lisaks, kuna kõik teavad, et tuule- ja päikeseenergia on kallis ja ei hakka meid varustama tegelikult, tehakse sinna juurde veel ülemineku mõttes gaasijaamad, mis on ka väga kallid ja kust tulev elekter on väga kallis. Need gaasijaamad tuleb kinni panna 2040. aastaks. Ehk me teeme 15 aastaks jaamad, mille kapitalikulu tuleb kiiresti maha kanda," rääkis Helme. "Kui keegi tuleb meile seda muinasjuttu rääkima, et tuuleelekter on odav elekter, siis see inimene tuleks tõrva ja sulgede sisse kasta, sellepärast, et see on jultunud vale," ütles Helme. "Ja siis sinna juurde tehakse plaan, et me teeme kunagi ka tuumajaama. Elu on selline, et ükskõik, mida Michal, Alender või Ossinovski räägivad, siis tegelikult peavad veel mõnda aega kindlasti töötama ka põlevkivijaamad. Ja kui me elaksime reaalses maailmas, mitte ulmade maailmas, kus koalitsioon elab, siis mitte midagi muud peale põlevkivijaamade tegelikult ei olekski vaja. See on meid teeninud 100 aastat, hästi teeninud, odavat elektrit andnud," rääkis Helme. ➧ Helme: tuuleparkide arendamine maksab 15 miljardit Tuuleparkide kogukulu ühiskonnale on Helme sõnul pöörane. "Me räägime 2,6 miljardist siin ühe otsuse najal, aga tegelik tuule arendamine on minimaalselt 15 miljardit, seda tunnistavad ka valitsusametnikud ja selle valdkonna spetsialistid. Minimaalselt 15 miljardit järgmise kümnekonna aasta jooksul. See tähendab seda, et meie maksukoormus peab jätkuvalt tõusma väga kõvasti. Ja see tähendab seda, et Eesti tootmise mõttes on riik, kus mitte midagi toota ei saa. Ehk me oleme määratud täielikku vaesusesse ka majanduslikus plaanis," rääkis Helme. Teine põhjus, miks EKRE on tuuleenergia vastu, on see, et neid tuleb teha väga palju. "Me räägime kümnetest ja kümnetest tuulikuparkidest peaaegu igas omavalitsuses," ütles Helme. Helme tõstis esile ka seda, et tema sõnul tuleb tuulikute puhul aina rohkem ja rohkem infot selle kohta, et see on tervisele kahjulik. "Madalsagedusheli, ehk infraheli, mis tekitab inimestes unetust, iiveldust ja peapööritust," ütles ta. Saatejuht Andres Kuusk ütles Helmele vahele, et see on teaduslikult tõestamata. "Ei ole, see on teaduslikult tõestatud," vaidles Helme. "Kui keegi ütleb, et see on teaduslikult tõestamata, siis ta lihtsalt ei tea. Ja teaduslikke uuringuid on küll ja küll nii tuuleparkide kohta, aga ka tööstusest, kus seda madalsagedusheli on," lisas ta. Kuusk siiski osutas Tehnikaülikooli professori Jüri Lavrentjevi öeldule, et infrahelile kiputakse omistama müstilisi omadusi, kuigi see käitub täpselt samade füüsikaseaduste järgi, nagu kõrgema sagedusega helid. "Me võime igasuguseid tsitaate välja võtta, ma võin Tartu Ülikooli kodulehele suunata, kus on ka infraheli kohta kirjas ja kus on kirjas, et teatud sagedusel ta inimese tervist kahjustab. Uuringuid on. Seda ei saa kindlasti öelda, et uuringuid ei ole," ütles selle peale Helme. Vastuseks tsitaadile, et tuulikuhüsteeria põhineb kulunud vandenõuteooriatel, küsis Helme, et kus on need inimesed, kes teadust usuvad. "Mida sa vaidled selliste inimestega, kes keelduvad argumente kuulda võtmast ja ütlevad lihtsalt, et kõik, mis neile ei meeldi kuulda, on vandenõuteooria. Tegelikult tuleb sellised inimesed välja naerda. Ja ma räägin ministritest või ministeeriumi ametnikest või ka kinnimakstud teadlastest, kes selliste avaldustega lagedale tulevad," ütles Helme. Helme sõnul toovad terviseprobleeme esile Tootsi tuulepargi läheduses elavad inimesed ja ka uuringud Saksamaalt ja Taanist. "Selle eest silmi kinni pigistada ja öelda, et me rullime kohalikest inimestest ja kohalikest omavalitsustest üle, sest meil on vaja see 2,6 miljardit kiirkorras oma jopedele ära jagada, sest Euroopa Liidu riigiabi luba kaotab kehtivuse aprillis ja enne seda on see raha vaja lukku lüüa, siis see ei ole normaalne," rääkis Helme. Helme ütles veel, et tuuleenergia ja päikese energia ei ole ka keskkonnasõbralik. "Need on äärmiselt suure keskkonna jalajäljega. Me räägime Tallinna teletorni suurustest ehitistest, mida ehitatakse sadu, võib-olla tuhandeid," lausus Helme.

Eestis on saadud elektrooniliselt valida juba paarkümmend aastat. Umbes sama kaua on ka selle usaldusväärsuses. Nüüd on taas päevakorda kerkinud küsimus, et kas ja kui aus see ikkagi on. Kinnitust sai, et kõik hääled on ümber vahetatavad ehk valimised e-häälte puhul on võltsitavad. E-valimised pole vaadeldavad! Isegi mitte selles elementaarses asjas, kui palju oli osavõtjaid. E-valimiste pooldajad, tuleb välja, ei usu teadust! TalTech on teinud uuringu, mis kinnitab kõike seda, mida me oleme juba pikalt rääkinud, kirjutab EKRE esimees Martin Helme.

Instagram - https://www.instagram.com/glamourkittyx/ || Twitter - https://twitter.com/GlamourKittyX || Discord - https://discord.gg/6ZnrYjumBW || TikTok - https://www.tiktok.com/@ttvglamourx Rumble- https://rumble.com/user/ttvglamourx Sub to my YouTube - glamourxyt

This game is already in the 'Game of the Year' discussions? Lets find out... Join Rumble Premium! https://rumble.com/premium/VSM Donate: https://streamlabs.com/drdisrespect/tip ---------------------------------------------------- ♦ X: https://x.com/DrDisRespect ♦ Instagram: https://www.instagram.com/drdisrespect/ ♦ TikTok: https://www.tiktok.com/drdisrespect ♦ Merchandise: https://www.championsclub.gg

”Siis on midagi ikkagi valesti, nagu te näete, et igas kriisiolukorras rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Vahe suureneb rikaste ja keskmiselt elavate inimeste vahel,” ütleb suurettevõtja Urmas Sõõrumaa Vabaduste portaali uue saatesarja “Epitsentris” avaosas. Lähimineviku majandusküsimusi analüüsides toob ta välja, et naljakat on üksjagu olnud: “Ühel aastal veab majanduskasvu pangasektor, teisel aastal Covid-i igasugu vaktsiinide ja muude asjade tootjad. Igaüks saab aru, et kui juba nii on, siis see on nagu avalik mõnitamine meie majanduskeskkonnale.” Saame saates teada ka, mida arvab Sõõrumaa Covid-aegsest sunnipoliitikast. “Sa hakkad isegi lapsi motiveerima vaktsineerimisele näiteks, aga keeldud motiveerimast terve olemist – no siis on midagi ikka valesti,” ütleb ta. Räägime Sõõrumaaga ka sõnavabaduse olulisusest, kliimapöördest ja tegelikust loodushoiust, Rail Balticust, majandusolukorrast, riigikaitsest, tervise- ja spordipoliitikast ning muudest olulistest teemadest. Selle kõige kõrval võtavad aga saatejuhid Deisi Helemäe-Sarv ja Hannes Sarv vaatluse alla USA uue presidendi Donald Trumpi esimesed käigud, Mark Zuckerbergi imelise muutumise ehk faktikontrollist loobumise ning eestlasi ees ootavad maksutõusud. Head kuulamist! ------ ✓ Loe isikuvabaduste teemadel rohkem portaalist https://vabadused.ee/ ✓ Liitu ka meie Telegrami kanaliga https://t.me/vabadused ✓ Jälgi meid https://www.facebook.com/vabadused ✓ Jälgi meid https://www.instagram.com/vabadused_ee

Pühapäevases "Maskis laulja" saates langetas oma maski tuntud poliitik Helle-Moonika Helme, kes kehastus Kuningaks. Miks just selline valik ja miks mitte hoopis Kuninganna? Peale esimest maskisaadet, kus Kuningat laulmas sai kuulda, tekkis paljudes televaatajates segadus - seal all polegi mees, vaid hoopis naine. Miks siis ikkagi just Kuningas ja mitte näiteks Kuninganna? “Gerly mõtles selle välja. Ma küsisin ka, et miks just mulle selline tegelaskuju ja ta vastas selle peale: “Mehed ei tahtnud keegi kõrgeid kontsi kanda!” Nii et minul tuli see raske töö ära teha. Teisest küljest on mul hea meel, et meil on veel tõelisi mehi!” naeris Helle-Moonika. Kuninga kostüüm ja mask oli Helle-Moonika jaoks üsnagi mugav. “Mulle meeldis see tegelaskuju hirmsasti! Kõik see glamuur ja sära, kuld ja kard. Me mõtlesime Gerlyga [kostüümikunstnik] hästi ühte moodi!” Kuidas Helle-Moonika aga oma välja langemisse suhtub? “Muidugi ma olen kurb, sest nii palju häid laule jäi laulmata! Teisest küljest, eks ta keeruline ole, sest ma kandideerin ka Euroopa parlamenti ehk kõik valimisvõitlus on ees ja hästi kiire ning ajaliselt täis kalender on mul laua peal. Eks ma mõtlesin, kuidas ma selle ajaliselt ära mahutan, aga nüüd on üks asi tehtud. Mulle meeldis, sest ma sain oma paradigmast välja ja see oli väga vabastav ja tore. Ma sain väga palju uusi tuttavaid, sest see on see maailm, kus mina tavaliselt väga palju ei liigu!” sõnas ta. Vaata täispikka intervjuud Helle-Moonikaga videost!

Delfi ajakirjaniku Vilja Kiisleri ERRi juhatuse esimehe Erik Roosega tehtud intervjuus ei saadud üle ega ümber aastavahetuse identiteedikabaree näitamise pärast puhkenud skandaal ega ka ERRi juhatusele makstud preemiatest. Teisipäeval kogunes ERRi nõukogu leidis, et perverssuste näitamisel vana-aasta õhtul seadus ei rikutud, küll aga olnud tegu maitselibastumisega. Samas taheti hoopis sellele probleemile osutanud nõukogu liiget Varro Vooglaidu hakata nõukogust välja puksima. Erik Roosele, et toimus debatt, mille käigus teemat vedav nõukogu liige Varro Vooglaid tuli välja teesiga, et rikutud on rahvusringhäälingu seadust. Ta küsis juhatuselt selgitusi. Roose ei leidnud, et see lõik oleks emadust või naisi mõnitanud. „On olemas pretsedent, et EKRE kutsus tagasi oma liikme. Nii et see on küsimus Martin Helmele: kas tema peab sellist stiili kohaseks? See on küsimus EKRE fraktsioonile ja kultuurikomisjonile,“ ütles Roose. Kuula, mida vastas selle peale Martin Helme.

Neljapäeval andsid Saaremaa põlisrahva esindajad eesotsas Kristjan Mooraga Riigikogu aseesimehele Arvo Allerile üle petitsiooni, millega nõuavad Eesti Vabariigilt diskrimineerimise lõpetamist ja põlisrahva kaasamist neid mõjutavate protsesside otsustamisse, nagu näiteks tuuleparkide projekteerimine. Kas saarlased on põlisrahvas? Jah, saarlased on ÜRO Põlisrahvaste Õiguste Deklaratsioon kohaselt põlisrahvas, vastavad nõuded on täidetud ja see deklaratsioon kehtib nii Eestis kui euroliidus. Saarlased on 12.02.2023 tehtud otsusega määratlenud ennast põlisrahvana ning neid on tunnustanud teised põlisrahvad - läänlased ja virulased. Millised on põlisrahvaste õigused? Põlisrahvaste õiguste kaitse keskne põhimõte on nõuda enda kaasamist neid oluliselt mõjutavatesse protsessidesse. Siin on meil tõsine probleem, Eesti Vabariik ei ole küsinud Saaremaa põlisrahvalt nõusolekut ei Saaremaa merealadele riiklike eriplaneeringute koostamiseks ega merealade müügiks. Saarlaste esindajad on nende riiklike otsuse vaidlustamiseks esitanud kohtule kaebuse. Mida peaks üks seaduskuulekas riik nüüd tegema? Kuna ÜRO Põlisrahvaste Õiguste Deklaratsioon, millega Eesti on liitunud, nõuab põlisrahvastelt lisaks enesemääramisele ka enesemääramise teostanud põlisrahvaste tunnustamist riikide või teiste põlisrahvaste poolt, siis järgnesid saarlaste enesemääramisele esmalt läänlaste, virulaste ja saarlaste delegatsioonide vahelised läbirääkimised ning 25.11.2023 allkirjastati Saaremaal Valjalas pidulikult läänlaste, virulaste ja saarlaste vastastikuse tunnustamise ja koostöö lepingud. Seega on Saaremaa põlisrahvas (ning Virumaa ja Läänemaa põlisrahvad) juba täitnud täievolilise põlisrahvana tunnustuse saamiseks rahvusvaheliste lepetega kehtestatud nõuded ja nüüd on käes aeg nõuda oma õiguste ametliku tunnustamist ka Eesti Vabariigi Valitsuselt ja ametkondadelt. Vastavalt seadustele peab riik põlismaalasi tunnustama. Petitsioonis nõutakse põlismaalaste tunnustamist õiguse subjektina ja esindusõigust kohtutes. Samuti nõutakse, et Eesti Vabariigi Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud ja Riigikohus teeksid otsused, millega: - tunnustatakse enesemääramise teostanud Saaremaa põlisrahvast rahvusvahelise õiguse subjektina ning saarlaste valitud esinduskoguna toimiva Saaremaa Põlisrahvas Seltsingu õigust esindada Saaremaa põlisrahva huve, sh. kaebeõigust; - tagatakse põhiseadusliku korra kehtimine Eesti Vabariigis. Põlisrahvas nõuab ka seda, et Eesti Vabariigi Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud ja Riigikohus teeksid otsused, millega: - tuvastatakse ja välistatakse Saaremaa põlisrahva diskrimineerimine; - tagatakse Saaremaa maade ja merealade müügiks ja sinna tuuletööstuste rajamiseks ilma Saaremaa põlisrahva eelneva, vaba ja informeeritud nõusolekuta juba tehtud ja algatatud riiklike otsuste kohene lõpetamine; - keelustatakse ja välistatakse koheselt uute, ilma Saaremaa põlisrahva eelneva, vaba ja informeeritud nõusolekuta kavandatavate riiklike eriplaneeringute koostamine ning Saaremaa maade ja merealade müügiks algatatud otsuste ettevalmistamine. Petitsiooni täisteksti saab lugeda aadressil. Toetagem nagu üks mees põlismaalasi, on väga oluline et kontrolli alt väljunud globalistid ei lagastaks meie elukeskkonda, ei rikuks meie tervist ega omavolitseks meie maal nagu marutõves kährikud. EKRE on alustanud tööd põlisrahvaste õigusi kaitsva eelnõuga, mis esitatakse Riigikogule lähipäevil. Vaata lisaks: Kristjani Moora

Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Aarne Mäe loeb Riigikogu eesti kirjanduse toetusrühma korraldatud teemaüritusel parlamendihoones oma luulet

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis võttis EKRE fraktsioon üles Nordica pankroti küsimuse ja saadik Rene Kokk küsis peaminister Kristen Michalilt, millal avaldatakse erikontrolli lõppraporti salastatud osa, mis tema hinnangul on lugemisel väga masendav. Rene Kokk: "Kahjuks nüüd Nordica pankrotimenetlus käib ja ilmselt saab maksumaksja siit jälle päris kopsaka rahalise tšeki, mis tuulde läheb. Tahan küsida selle kohta, et te tellisite Nordica erikontrolli auditi ja täna see kättesaadav osa on paarkümmend lehekülge, ja see täispikk, mis kõigile kättesaadav veel ei ole, on natuke üle 120 lehekülje. Riigikogu liikmetele on see salastatud osa kättesaadav, aga mitte avalikkusele ja ausalt öeldes see on väga masendav lugemine, kes seda lugenud on. Ma arvan, et te olete nõus, et see on väga masendav lugemine. Soovitan lugeda seda kõigil Riigikogu liikmetel. Mul ongi küsimus, et tegelikult ega ma ei saanud aru, miks peaks see dokument olema täna veel üldsuse eest salajas. Siis kui te alguses seda ütlesite, et te ei tahtnud välja tuua või ei tahetud teha avalikuks, oli põhjus, et kuna Nordica erastamine või müük oli veel pooleli, siis oli veel kuidagi arusaadav, aga täna tegelikult ei näe küll põhjust, miks peaks seda dokumenti veel salajas hoidma. Ja ma arvan, et see on väga oluline ühiskonnal näha ja tegelikult ka teiste riigiettevõtete juhtorganitel tutvuda sellega täies mahus, et saada aru, missuguseid juhtimisvigu seal tehti. Tegelikult ei tegeletud paljuski juhtimisega. Riigikogu on ka paaril korral komisjonides seda arutanud. On hulk küsimusi, mis on tegelikult ka õhku jäänud. Ehk saame vastused nendele hiljem kunagi. Aga teie kolleeg minister Svet oli põhimõtteliselt seda meelt, et võiks küll avalikustada selle. Kuidas teie seisukoht on, et mis ajahetkel võiks olla see dokument kättesaadav kogu Eesti üldsusele, et saaks kõik sellega tutvuda?" Kuna peaminister viitas pankrotimenetluse jätkumisele, mis eeldavat mõningast salastatust, lisas Rene Kokk: "Võib-olla, kui on võimalik, äkki taristuminister saadab kirjalikult kuidagi, et millele tuginedes seda kohe teha ei saa, millistele paragrahvidele tuginedes seda praegu kohe teha ei saa. Mis selle välistab selle pankrotimenetluse juures? Siis on see ka selge. Aga nüüd, kas on plaanis teha ka audit pärast seda perioodi, mis te eelmine kord teha lasite? Ehk siis 2020. aasta algusest, jaanuarist kuni siis 2023. aasta juuli lõpuni oli see erikontroll, mis te eelmine kord teha lasite. Tegelikult on väga oluline ka pärast seda kuni nüüd selle kahetsusväärse lõpuni teada saada, mis seal vahepeal edasi toimus. Ja küsimus on selline, et tegelikult meil on veel terve hulk, seal suurusjärk 25 riigiettevõtet või riigi äriühingut, et kas on täna pooleli kuskil analoogsed auditid või on plaanis kuskil teha erikontrolli. Sest paraku me teame erinevaid juhtumeid ajast küll Tallinna Sadama puhul või suure riskiga ettevõtmine on ka Rail Baltic, nagu me näeme ka muudest Balti riikidest, kus on täna uurimised õhus, ja ega ka uudised sellest, kuidas kärpe ajal ERR siiski maksab välja päris kopsakaid preemiaid olukorras, kus lastakse lahti või valdkonnas koondatakse korrespondente kuskilt piirkondadest. Ehk siis tundub, et materjali siiski on. Võib-olla tuleks läbi viia veel terves hulgas riigi äriühingutes samasugune erikontroll. Kas on täna mingid plaanid juba olemas, on midagi töös? Äkki oskate sellele vastata." Peaministri vastust kommenteeris Rain Epler: "Annan teile soovituse: te ärge küsige Svetilt, mis ta arvab, et kas avalikustada või mitte. Te öelge Svetile, et on vaja avalikustada, sest muidu me peame siin sellist diskussiooni, kus me oleme üksteisega nõus, et tõepoolest, seal avaldub igasuguseid asjaolusid, mis ei näe head välja ja nii edasi, aga tegelikult ettevõte on tänaseks pankrotimenetluses. Me mõlemad oleme seda raportit lugenud ja me teame, et ega sellele pankrotimenetluses ettevõttele suurt kahju see raport üldse ei saa teha. Ta võib tekitada piltlikult öeldes pleki mõne inimese kuuereväärile, aga ma ütleks, et need inimesed on selle ära teeninud. Nii nagu maailma kliimat me üritame kaitsta globaalselt – meie selles mõttes, et mitte mina, aga teie –, kas me ei võiks siis ka seda demokraatiat ja läbipaistvat riigivalitsemist kaitsta selles mõttes globaalselt, et need inimesed ei plumpsaks äkki välja kusagil mõnes teises riigis, meie liitlasriigis, ja ei hakkaks seal mõnda ettevõtet juhtima, mis lõpetab samamoodi kui meie Nordica? Nii et ma kutsun teid üles pisut jõulisemale juhtimisele: lõpetame infotunni ära, annate Svetile korralduse, Svet läheb ministeeriumisse ja kõik saavad hakata raportit lugema."

Eesti kirjanduse päeval esitas EKRE nõunik Sven Sildnik, kirjanikunimega (:)kivisildnik Riigikogus ette oma poeemi.

Perversne "Identiteedikabaree", kus etendati lavakunstikateedri tudengite osalusel demoonliku alatooniga moraalilagedat labast sõud ja mille ETV vana-aasta õhtul Draamateatrist üle kandis, on tekitanud vaatajates palju pahameelt ja isegi nõutust. Rahvusringhääling aga lubab seda kõike näidata aastaringselt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv ERRi nõukogu liige Varro Vooglaid kirjutas juba nädal enne selle näitamist ERRi juhatusele ja nõukogule kirja, milles osundas, et niisuguse asja ETV eetrisse laskmine on vastuolus ERRi seadusega, mille kohaselt on ERRi eesmärk väärtustada perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit, samuti väärtustada Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutada asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist. "Ei juhatusest ega nõukogust ei vastanud mulle keegi. Küll aga laekus e-kiri ETV elamussaadete juhilt Karmel Killandilt," nentis Vooglaid. Killandi selgitas: "ERR ei ole osaline suurteatrite vana-aasta programmi koostamisel, vaid nende sündmuste kajastaja. Seetõttu ei hakka me eraldi hindama teatrite koostatud programmi kunstilist poolt, vaid usaldame Draamateatri kui Eesti kultuuris olulise ja autoriteetse institutsiooni valikuid. ERRi eesmärkideks on toetada eesti keele ja kultuuri arengut ning aidata kaasa ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule. Meie kultuuriruum on kirju – siia mahuvad nii erinevad religioonid, peremudelid, kunstivormid kui loomulikult ka etendused. Selle kirjususe Eesti inimesteni toomine ongi see, mida ERR teeb ja seda aastaringselt, mitte ainult aastalõpuprogrammis." Varro Vooglaid märkis, et ta on siiski jätkuvalt seisukohal, et niisugust materjali ei tohiks ERR tiražeerida – eriti veel vana-aasta õhtul, kui telerite ees on palju lapsi –, sest vastupidiselt käitudes rikutakse tuimalt seadust. "Ilmselt väärib see pikemat ja sisulisemat kommentaari, aga ühtlasi on kõnealune ülekanne heaks näiteks sellest, kuidas toimub LGBTXYZ ideoloogia normaliseerimine ning selle kaudu kultuuriliste hoiakute ümberkujundamine," lisas Vooglaid. "Eriliselt eemaletõukav on emaduse mõnitamine ja selle mõnitamise rahvusringhäälingu poolne ülekandmine pidades silmas tõsiasja, et meie rahvas on aina uusi negatiivseid sündimusrekordeid püstitades kindlal hääbumise kursil. Omaette küsimused seonduvad sellega, millega üleüldse tegeletakse lavakas kui maksumaksjate poolt ülal peetud õppeasutuses. Asjaolu, et kõnealuse drag-show lavastaja Jüri Nael on seal koguni professoriks, Tarmo Jüristo aga filosoofia õppejõuks, annab tunnistust, millises vaimsuses näitlejaid kasvatatakse." Kes seda rõvedat spektaaklit ei näinud, siis seal oli lava alt kerkinud peeniseks kostümeeritud näitleja, kes demonstratiivselt asus sugu tegema stiliseeritud rahvariietes Eesti neiuga ning samal ajal lava alt välja viskama alasti beebinukusid - taustaks Eesti rahvusmustrid ka kõlamas laul "Maa tuleb täita lastega" Hando Runneli sõnadele. Lugenud Killandi selgitusi, siis on tõenäoline, et seda kõike näidati täiesti teadlikult. Samal ajal vabandatakse TV3 näidatud "Edekabeli" sketši pärast, kus osalisele pähe pandud musta ämbrit peeti rassistlikuks. Eesti beebide pildumise pärast ei vabanda keegi, vastupidi, seal jääb õigust ülegi.

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nõunikud Sven Sildnik ja Aarne Mäe võtavad saates "Vaata nööki" jaanuarikuu kokku meediavaatlusega, mida teevad neile omases satiirilises ja meelelahutuslikus võtmes.