Martin Helme: Valitsus teeb ebapopulaarseid otsuseid selleks, et jagada omadele laiali meie raha

Kolmapäeval avaldasid opositsioonierakonnad umbusaldust peaminister Kristen Michalile ja EKRE nimel pidas kõne Martin Helme.

“Tuleb üle korrata, et ei ole täna siin mingisugust energeetikadebatti. See, et peaminister üritas kogu aeg juttu viia sellele, kuidas nemad tahavad rohelist, puhast ja odavat energiat, on loomulikult arusaadav poliittehnoloogiline võte, aga iseloomustab väga selgelt kogu Reformierakonna olemust.

Reformierakonna raudsed sellised tugisambad on valelikkus, korruptiivsus, ülbus. Ja seda me nägime kogu selle debati käigus korduvalt. Valesid oli nii palju, et tahaks iga natukese aja tagant teha kena faktikontrolli ja vahele segada ja hüüda, et järjekordne räige vale, aga markeerime lihtsalt ära selle nii-öelda keskse vale, mis siin oli. Neid oli siin, ütleme, mitu korda korrutatud.

Esimene on siis see, et roheline energia on odav. Mõlemad aspektid sellest on valed. Tuul ja päike ei ole roheline ehk keskkonnasõbralik energia, vaid vastupidi, väga-väga keskkonda rüüstav ja laastav energia. Aga veelgi enam, ta on ühiskonnale kõige kallim energia üldse. Me võime ju valetada inimestele, et me saame selle elektri kilovati hinna seal arve peal väikeseks. Aga kui ühiskond peab sellel ajal maksma miljardeid ja miljardeid ja miljardeid, kümneid miljardeid küll subsiidiumide, küll maksutõusude, küll mingisuguste kallimate teenuste ja kaupade võrra, siis see kogukulu ühiskonnale on nii pöörane, et seda ei ole võimalik lihtsalt kokku lugeda ja see tähendab seda, et energia ei ole odav. 15 miljardit vähemalt on valitsuse enda arvutused, on sellele tuuleenergiale üleminek, ja see võetakse meie kõigi taskust ja antakse mingisugusele väikesele kambale.

Siit me jõuame järgmise punktini. Korruptsioon. Kas see on reaalselt konkreetse paragrahvi rikkumine, seda me täna ei saa öelda, sellepärast et meil on prokuratuur, mis on kopteeritud parteilisse toiduahelasse ja tegeleb ainult opositsiooniliste jõudude ja inimeste asjade uurimise ja kohtusse viimisega. Mitte kunagi ei juhtu seda, et reformierakondlaste asjas algatataks kriminaalasja. Nii oli see meil testihankega haridusministeeriumis, nii oli see meil siin Keit Pentus-Rosimannuse määramisega iseenda sellesse kõrgesse ametisse, nii oli see meil siin kobarkäkkidega. Mitte kunagi mitte mitte üheski küsimuses prokuratuur ei leia asja, kui see puudutab Reformierakonda või liberaalset fronti.

Nii et nende puhul nii nagu ikka, ja siit me jõuame ülbuse juurde, kuna nad teavad, kuna nad teavad, et neile on kõik lubatud, nende minister, siseminister, nende valitsuses olev siseminister võib solvata liitlasi, võib solvata suurima liitlase presidenti. No problem, kedagi ei huvita, pole teema. Nende rahandusminister võib solvata kõiki naisi maailmas ja veel eraldi siis parlamendiliikmetest naisi. Ka ei ole teema. Nende taristuminister võib kaitsta oma ihuga pronkssõdurit. Ka ei ole Kremli-meelsus. Pole kunagi probleem, neile on kõik lubatud. Aga vaat opositsioonile ei ole kõike lubatud.

Siit me jõuame sellise toreda nihukese über-valeni või kõrgpilotaaži valeni. Kõik, mis Eestis on halvasti, kõik, mis Eestis on halvasti, on ju EKRE süü. See õnnetu 11 kuud, ja ma ei mäleta, 20 päeva, kui meie oleme valitsuses ehk natuke vähem kui kaks aastat, see on see, mida nüüd praegu on vaja sirgeks ajada. Mis siis, et alates 1995. aastast kuni 2025. aastani on Reformierakond olnud lakkamatult võimul, välja arvatud üks väike jupike seal vahepeal, kui oli neli aastat pausi, kui oli Jüri Ratase esimene ja Jüri Ratase teine valitsus, aga vot selle nelja aasta jooksul keerati Eesti riik nii tuksi, et siiamaani vaesekesed peavad palehigis punnitama, et eelarve korda saada. Mis siis, et neli aastat on nad teinud ise eelarvet, iga aastaga läheb eelarve seis halvemaks, iga aastaga tuleb makse tõsta selle jaoks, et eelarve seisu parandada, ja tuleb välja, et järgmine aasta on eelarve seis halvem ja majandusseis halvem. Nii et lihtsalt üks lakkamatu valetamine käib meile, tuim valetamine.

Ma oleksin tahtnud, et me jõuaksime täna sellel debatil siiski ka natukene rohkem keskenduda Eesti lennundusele, kus on ikkagi alates sellest ajast, kui Estonian Air läks pankrotti, jätkates selle ajaga, kui Nordica loodi, jätkates sellega, kui Nordicasse lisaraha anti ja siis valetati, et lisa meie ei ole andnud, et see oli eelmine valitsus, ehk loomulikult EKRE valitsus. Ja nüüd siis lõpetades sellega, et ta on pankrotis. Tegelikult on seal juures olnud kogu aeg Kristen Michal ja Keit Kasemets.

See lihtsalt on kõik, see lihtsalt on nii kohutav kõik. Me ei pea arutama seda energiapoliitikat, sest energiapoliitikas, nagu öeldud, on debatti on peetud palju. Jaa, debatti on peetud palju. Seda debatti on peetud valelikult loomulikult. Ja loomulikult, kui sa pead valelikku debatti, söödad kogu aeg välja mingisuguseid laest võetud arve, siis jõutakse ka valede järeldusteni ja loomulikult jõutakse ka valede otsusteni.

Ei, valitsus ei tee raskeid otsuseid, ebapopulaarseid otsuseid selleks, et Eesti elu läheks paremaks, valitsus teeb valesid otsuseid, et jagada laiali meie raha. Ja vaat kui kole lugu, rahvas on ära jaganud selle, rahvas on aru saanud sellest. Ja meil parlamendis on partei ja valitsuses on partei, kelle populaarsus on kukkunud 2% peale. Valitsuse juhtpartei on vähem kui pool sellest, mis nad valimistel väidetavalt said e-häältega. Kokku on varisenud avalik usaldus tänase valitsuse ja tema poliitika suhtes. Aga tuimalt pannakse edasi, ilusti räägitakse edasi, kuidas kõik on hästi.

Nii et korruptsioon, valed, solvangud ja selle kõige juures käpardlik valitsemine, lihtsalt saamatu, käpardlik valitsemine. Ega siis see eelarvekriis on ju majanduse saamatu juhtimise tulemus, maksunduse saamatu juhtimise tulemus. See, et meil lähevad pankrotti riiklikud lennuettevõtted, on saamatuse, käpardlikkuse ja korruptsiooni tulemus. See, et meil ei ole välisühendusi lennundusega, neid kogu aeg kokku …, see on käpardlikkuse, saamatuse ja korruptsiooni tulemus. See, et meil ei tule investeeringuid – samasuguse poliitika tulemus.

Ega me loomulikult ei saa täna valitsus maha võtta, aga küsimus, mida me tegelikult arutame siin, on see: kui kaua saab tänane valitsus veel Eestile kahju teha? Iga päev, mis edasi on, teeb Eestile rohkem kahju. Vähemalt meie näitame oma hääletusega, et me tahaksime kohe täna selle ära lõpetada.”