Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Reformierakond karistab neid inimesi, kellel läheb halvemini

Uus aasta on alanud Eesti inimestele päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse automaksu teated, kui palju peab keegi sel aastal automaksu tasuma. Ja paljude perede jaoks olid need numbrid jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus. Tuli palgapäev, inimesed nägid oma kontol palju väiksemat numbrit, sest 1. jaanuarist tõusis meil ka tulumaks, mis tähendab, et selle võrra inimeste sissetulekud vähenesid, palgad vähenesid ja pensionid vähenesid.

Aga kuna sellest oli valitsusele veel vähe, siis 1. juulil tõuseb meil uuesti käibemaks ja seda juba 24%-ni. Ma lihtsalt korra tuletan meelde, et eelmisel aastal juba käibemaks tõusis 2% võrra. Ehk siis inimeste sissetulekuid, palkasid vähendatakse. Paralleelselt tekitatakse meeletud hinnatõusud käibemaksutõusudega, mis drastiliselt suurendavad iga inimese ostukorvi hinda, ja sellega viiakse veel rohkem raha inimeste taskutest minema. Ja siis tuleb veel lisaks tasuda automaks.

Aga vaadake, ka sellest oli valitsusel vähe, sest järgmisest aastast sissetulekud vähenevad veelgi, siis tõstetakse veel kord tulumaksu. Järgmise aasta 1. jaanuarist. Juba eelmisel aastal polnud inimestel kuu lõpus raha pangaarvel, et lihtsalt süüa osta. Ehk juba eelmisel aastal paljud ei suutnud olemasoleva sissetulekuga hakkama saada ja nende maksudega. Ja nüüd 1. jaanuarist neid sissetulekuid vähendati, tekitatakse veel hinnatõusu järjekordse käibemaksu tõusuga, pannakse inimesed automaksu maksma ja siis järgmise aasta alguses vähendatakse sissetulekuid veelgi.

Konjunktuuriinstituut juba eelmisel aastal tõi välja, et perede toimetulek on halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks varasemaid sääste või tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui meil veel ei tõusnud tulumaks, ei rakendunud automaks, kui ei rakendunud lisahinnatõus järjekordse käibemaksu tõusu arvel. Pered juba siis elasid säästude peal või siis kulutasid need säästud ära ja olid sunnitud tarbimislaenu võtma. Mis sel aastal hakkab toimuma?

Ma siinkohal tahan eraldi välja tuua seda, mida konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp juba ütles. Ja seda ta ütles hiljuti, jaanuaris. Tema ütles, et see, mis olukorrani on valitsus Eesti majanduse viinud, on kuritegelik. Ta kasutas sõna "kuritegelik". Ma täpsustan. Tsitaat: "Kuritegelikuks nimetan ma seda seetõttu, et seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust."

Ja selle asemel, et kägistada inimesi maksudega, on Keskerakond mitu korda teinud ettepaneku pankade liigkasumi maksustamiseks. Ja Reformierakonnalt kõlab väga tihti vastus – ka täna kõlas vastus – õiguskindlusest, usaldusest, aga ka sellest, kuidas ei tohi karistada selle eest, kui kellelgi läheb paremini. Aga täiesti okei on karistada neid, kellel läheb halvemini ja raskemini – vähekindlustatud pered, pensionärid, puuetega inimesed, mitmelapselised pered. Sest kõik need maksutõusud karistavad eelkõige neid rühmasid, mõjutavad neid kõige raskemini. Ja siis öeldakse: aga pangad on juba maksustatud, nemad tasuvad meel avansilist tulumaksu. Teate, kes veel tulumaksu kogu aeg tasub, kes on samuti maksustatud? Kõik inimesed tasuvad tulumaksu, sedasama tulumaksu, jah, mida alguses tõsteti 22%-ni ja siis tõstetakse uuel aastal veel 24%-ni.

Ja see jutt, et teate, pankadele me tõstsime seda avansilist tulumaksu. Aga ka seal jäeti erisoodustus sisse, seal tõsteti see 18%. Juba varsti – ma arvan, et juba varsti – on kaks aastat täis sellest, kui Keskerakond on käinud välja pangamaksu eelnõu ja Reformierakond on rääkinud meile, kuidas selleks on juba liiga hilja. Selle asemel, et kaks aastat seda rääkida, kuidas selleks on juba hilja või et see ei ole sobilik meede, oleks saanud selle aja jooksul vähemalt üle poole miljardi euro eelarvesse, nagu seda tegi Leedu ja hiljem on seda teinud ka Läti. Ja täna on neil majandus palju paremas seisus kui meil.

Ja nüüd muidugi suure uhkusega räägitakse sellest, kuidas meile tuleb SEB panga peakontor Eestisse. Las kõik ülejäänud ettevõtted, sektorid, kõik suretatakse välja, aga näed, tänu sellele, selle arvel, et me ei puuduta pankasid, nüüd välismaiste pankade äri Eestis hakkab õitsema. Ma usun, et paljud veel mäletavad seda suurt uudist, kus Kirjaneni innovaatiline puidutehas otsustas oma 700-miljonilise investeeringuga minna Lätti. Ma arvan, et see oli suur kaotus Eestile, sest puidutööstus ja metsanduspoliitika võiks olla midagi sellist, mis peaks olema Eesti jaoks oluline. Muidugi, eduka metsanduspoliitika eelduseks on see, et näiteks RMK ei sõlmiks salajasi lepinguid ülisoodsa hinnaga 12 aastaks ja seda ainult konkreetsele kahele ettevõttele. Aga see selleks.

Aga ma ütlen nii, et ma ei tea mitte ühtegi ettevõtlussektorit, mida praegune valitsus oleks niiviisi südamevärinaga hoidnud, nagu seda tehakse pankadega. Võib-olla uus sektor, mis hakkab nüüd pankadega lemmiklapse positsiooni pärast konkureerima, on olla tuulepargid, nendega seotud ettevõtted. Äkki see ongi praeguse valitsuse nii-öelda Nokia: välismaised pangad ja tuulepargid? See on selline uus majandusstrateegia. Aga kui pangad ja tuulepargid kokku panna uue majandusstrateegia alla, siis seda võib teha loosungiga "Raha tuulde".

Ja siis nende maksude kohta, mis nüüd rakenduvad ja mida ma juba mainisin, nagu täiendav tulumaks ja käibemaksu tõus nii-öelda julgeolekumaksu raames. Kristen Michal räägib, et see on ajutine, aastani 2028. Aga teate, miks see on ajutine? Mitte sellepärast, et seda räägib Kristen Michal, et seda räägib praegune koalitsioon, sest neid usaldada ei saa. See on ajutine sellepärast, et pärast 2027. aasta valimisi pole Reformierakonnal ega sellel koalitsioonil enam valitsusse asja. Ja kui Keskerakond tuleb võimule, siis me tühistame automaksu ja ka kõik need niinimetatud ajutised maksutõusud.