Martin Helme: 2,6 miljardit eurot subsiidiume roheärimeestele tähendab vaesust kogu Eestile

Martin Helme oli teisipäeval külaline Vikerraadio saates „Uudis +“, kus teda usutles Mirkko Ojakivi. Teemaks oli EKRE juhatuse saadetud suunis kõigile kohalike omavalitsuste volikogu liikmetele, kel tuleb seista lõpuni vastu tuuleparkide rajamisele.

Martin Helme sõnul oli seesugune sõnum vaja välja saata, sest koalitsiooni esindajad, kolm parteijuhti võtsid vastu energiamajandusplaani, mis suunab nende sõpradele roheärimeestele 2,6 miljardit eurot subsiidiumite näol.

Niisugusele võimu tegevusele tuleb tema sõnul koheselt reageerida, sellist asja ei otsustata kolme inimese tasandil. Samuti ei tule kõne allagi, et reaalselt hakatakse ellu viima 2022. aastal vastu võetud seadust, et Eesti peab minema täielikult üle taastuvenergiale.

„Me määrame Eesti absoluutsesse vaesusesse järgmiseks pooleks sajandiks, lisaks topime kogu Eesti Peipsist Sõrve sääreni täis Tallinna teletorni suuruseid tuulikuid. Need, mida planeeritakse ehitama hakata, ei ole enam sellised nunnud tuulikud, mida näeme nt Virtsus,“ selgitas Martin Helme.

Olgu öeldud, et Tallinna teletorni kõrgus on 314 meetrit, kavandatavate tuulikute kõrguseks on planeeritud 304-310 meetrit.

See, kui keegi tahab panna tuuliku endale koduõue, et katta ära enda energiatarbimine, on Martin Helme sõnul hoopis teine asi ega pole võrreldav rajatavate tuuleparkidega.

„EKRE seisukoht on aga sama, mis Ameerikas Trumpil – jõukuse nurgakivi on odav energia. Me oleme Eestis sellest koguaeg rääkinud, et me peame tagama odava elektri. See, mida valimistel lubasime, 3 senti kWh, see ei ole mingi fantaasia. Seesuguse hinnaga elektrit on võimalik oma põlevkivist toota, kui sealt ära võtta erinevad komponendid, mis kunstlikult hinda üles lükkavad. Kui me olime valitsuses, siis just nii palju elekter maksis ja Eesti Energia oli ikka kasumis,“ kordas Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nägemuse energiapoliitikast üle.

Saatejuhi küsimusele, mis häirib EKRE-t taastuvenergia arendamise juures kõige enam, vastas Martin Helme, et subsideerimine: „Meil tõsteti praktiliselt kõiki makse ja kehtestati uusigi, et saada ühe tõusuga 200 miljonit ja teise tõusuga teine 200 miljonit ja kolmandast veel sama palju ja siis me maksame taastuvenergia subsiidiumiteks 2,6 miljardit! Mitte ühegi maksutõusuga ei tule seda raha kokku, sest selle summa kokku saamiseks me peame korrutama 200 miljonit kaheteistkümnega!“

Martin Helme möönas, et kui taastuvenergiat oleks võimalik toota ilma subsiidiumite ja Eesti riiki pankrotti ajamata, siis ta leiaks, et see on iga ettevõtte otsustada, kuidas äri ajada, aga fakt on see, et taastuvenergiat ei ole võimalik ilma subsiidiumiteta toota, ilma et koheselt pankrotti mindaks.

Subsiidiumite kõrval aga ei tohi tema sõnul ära unustada ka inimeste tervisega seonduvaid probleeme. Kohalikest inimestest, kes on nende tuuleparkide rajamise vastu, ei tohi üle sõita. Ta tõi ka välja, et on olemas juba teiste riikide näiteid, kus kinnisvara hind langeb kolinal, kui selle lähedusse rajatakse tuulepark. Kui inimesed on soetanud selle veel laenurahaga, siis ollaksegi lõksus.

Martin Helme rääkis ka, kuidas EKRE olukorda energeetika valdkonnas lahendaks: „Lähemad 20-30 aastat jätkub meil enda põlevkivi ja niikaua tuleb seda elektritootmiseks kasutada. Selle ajajooksul peame ehitama väikese tuumajaama, mis katab meie energiavajaduse ja tagab soodsa elektrihinna. Kui me jätkame rohepöördega, siis oleme peagi eelindustriaalse ühiskonna tasemel ja saame istuda taas pirru valgel.“

„Taastuvenergiaga edasiminek ja tuuleparkide rajamine on kindlasti kohalike omavalitsuste valimiste peamine teema,“ võttis Martin Helme otsad kokku ning lisas, et valijatel tuleb endal ka saada nö täiskasvanuks ja mõelda, millist riiki ja kodu ümbrust tahetakse. Ta tõi näiteks, et kui jätkuvalt valida nii, nagu siin valitud on, et olgu või halvem, aga peaasi, et EKRE võimule ei saa, siis ühel hetkel ongi meil maksukoormus 65% SKT-st.